Troopiline mõõdab pikkust kevadpunktist (pööripäevast), sideeriline püsitähtede suhtes; need erinevad pretsessiooni võrra (ayanamsha).
Planeedid
Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Päike ja Kuu on astronoomiliselt valgustid (luminaarid), astroloogias arvatakse need „planeetide" hulka.
Majad
Kohaliku taeva jaotamine 12 sektoriks Maa pöörlemise järgi (sõltub ajast ja kohast). Süsteemid: Placidus, Koch, Regiomontanus, Campanus, Topocentric, Equal House, Whole Sign.
Ascendent (ASC)
Ekliptika ja kohaliku horisondi lõikepunkt idas — ekliptika punkt, mis antud hetkel ja kohas tõuseb.
MC (Medium Coeli)
Ekliptika lõikepunkt kohaliku meridiaaniga — selle kaare kõrgeim punkt horisondi kohal.
Aspekt
Kahe keha nurkkaugus ekliptikal (konjunktsioon 0°, sekstiil 60°, kvadratuur 90°, trigoon 120°, opositsioon 180° jt).
Orbis
Lubatud hälve aspekti täpsest nurgast; väiksem orbis = täpsem aspekt.
Kuu sõlmed
Kuu orbiidi lõikepunktid ekliptikaga — Põhja- (tõusev) ja Lõuna- (laskuv) sõlm. Tõeline sõlm on hetkeline positsioon, keskmine sõlm on silutud.
Lilith (Must Kuu)
Kuu orbiidi keskmine apogee — Kuu orbiidi Maast kaugeim punkt (arvutatud punkt, mitte füüsiline keha).
Chiron
Väike keha (kentaur), mis tiirleb peamiselt Saturni ja Uraani vahel.
Püsitähed
Heledad tähed (nt Regulus, Spica), projitseeritud ekliptikale; nende pikkus nihkub pretsessiooniga.
Retrograadne liikumine (℞)
Keha näiv tagurpidi liikumine Maalt vaadatuna, mis tuleneb orbiidikiiruste erinevusest.